Anneli

Tänan sind imelise ja väga sügava rännaku juhenduse eest. 

Olin sel õhtul ja ka järgmisel päeval erakordselt väsinud, aga ülimalt rahulik, tasakaalus ja kuidagi õnnelik. 

Oma elukaaslasele tundun ma vist tiba teistsugune (salapärane) ja ta on kuidagi justkui segaduses, aga küllap ta harjub.

Mind on tohutult aidanud need uute uskumuste loomised, üritasin neid isegi mälu järgi endale kirja panna…ja kohe oli neid ka vaja kasutama hakata, pean tunnistama, et see aitas.

Huvitaval kombel olin eelnevatel rännakutel oma väikse lapse endas selliseks  4-6 aastaseks mõelnud ja kordagi pole selle väga mässumeelse ja kriitilise puberteediga julgenud kohtuda… hea, et seekord julgesin.

Väikest mind on lihtne armastada ja temast aru saada, selle teismelisega on veidi keerulisem, aga ikkagi ka võimalik…ja täiskasvanud mina liigub mõõdukas tempos kõige selle helge ja päikselise poole.